330 aastat Peningit 3

Tänuväärsed ajalooallikad

17. sajandi viimase veerandi maaeluga tutvumiseks on olemas põhjalikud allikad 1688. a adramaarevisjoni näol. Nendest on võimalik leida tolleaegsete külade lõikes ka kõik Peningi mõisa alla kuulunud talud koos peremeeste nimedega. Arvuliselt on eraldi esitatud peremeeste vennad, pojad ning sulased. Suure põhjalikkusega on üles märgitud talus peetud koduloomad (hobustest ja härgadest kitsede ja sikkudeni). Kes aga soovib rootsiaegse talumajandusega sügavamalt tutvuda, võib kasutada väga hoolikalt koostatud rootsiaegseid mõisakaarte. Nendest saab teada endiste külade asupaigad, talupõldude täpsed plaanid ja kirjeldused. Kes aga soovib oma perekonnalugu rootsiaegsete esiisade ja - emadega täiendada, võib lisaks eelpoolmainitud ürikutele ka Harju-Jaani 1689. a pastor Heiricus Wrede poolt pidama hakatud sünni- ja abielumeetrikat kasutada.

Igavere

1241. a Serriueri nime all Taani hindamisraamatusse kantud küla oli 1688. aastaks muutunud Iggafereks ehk eestipäraselt Igavereks. Küla taaniaegne nimi on edasi kandunud Sarwali talunimena. Nii oli 1688. a Igaveres Sarwalle Tenno talu. Kaheksa aastat varem tegutsenud Surwalle Matzi pooleadramaaline talu oli selleks ajaks tühjaks jäänud. Praegu 103 elanikuga külas oli revisjoni ajal kuus ühe- ja 11 pooleadramaalist talu 58 meessoost isikuga. Naisi tookordses revisjonis arvele ei võetud. Korrutades meeste arvu 2-ga, saame Igavere tolleaegseks elanike arvuks 116. Kolm pooleadramaalist talu (sh hilisem Kaugemäe karjamõis) olid tühjad. Adramaalistel taludel oli tavaliselt 3 hobust ja 3 veohärga. Pooladrikud ajasid läbi 2 või 1 hobuse ning paari härgadega.

Kalesi

Samuti 1241. a Taani hindamisraamatusse kantud ning varem Kalliseks nimetatud paik oli 1688. a ühe kahe-, 5 ühe-, 8 poole- ja 1 veerandadramaalise renditaluga Peningi suuruselt teine küla. Kalesi suurimat talu pidas koos kahe venna ja kolme pojaga Kämmo Tenno. Perel oli 4 hobust, 3 paari härgi, 4 lehma, 2 mullikat ja 10-pealine lambakari. Kui lisada veel 9 siga ja vähemal määral muid pudulojuseid, oli Kämmo Tennol, mitte ainult Kalesi küla, vaid kogu Peningi mõisa suurim talu.

Eelmises osas mainitud Mardi Tennol, kes Peningil kupjaametit pidas, oli kasutada 1-adramaaline koht. Selle põhivaranduse hulka kuulusid 3 hobust, 3 härga, 2 härjavärssi, 3 lehma 2 mullikaga ning väiksemal hulgal muid koduloomi. Sulast ei peetud. Talutööd tegid ära Tenno 4 poega. Tänu kupjaametile polnud talul mõisa vastu teo- ega rendikohustusi. 1692. a oli ka Tenno pojal Mardil omaette pooleadramaaline talu.

Sakuküla

Rootsiaegses revisjonis Sackoby nime kandnud, kuid 19. sajandil mõisapõldude laiendamisel kaotatud Sakukülas olid keskmisest jõukamad kohad. Pooleteist adramaaga talusid oli tervelt kolm. Eriti paistsid nende hulgast silma Klincke Mart ja Lauri Thomas. Moodustasid ju talu majandusliku baasi haritava põllumaa suurus ning maaharimiseks kasutatavate tööloomade arv. Mardil oli 4 hobust ja 2 paari veohärgi. Thomas sai hakkama 3 hobuse ja 3 härjaga. Mõlemad kasvatasid ka lambaid ja sigu. Thomasel oli 13- ja Mardil 10-pealine lambakari ning aias vastavalt 10 ja 6 siga. Kui arvestada veel Thomase 5 lehma, 3 mullikat ja 3 vasikat, pidid taludel lisaks põldudele olema korralikud heinamaad.

Kurgla

1688. a Kurela nime kandnud ja 21 meeshingega (praegu 89 elanikku) küla alla kuulusid Kurela Pärtli ühe- ja Kurela Jaagu ühe ja kolmandiku adramaalised talud. Tõenäoline, et Kurela oli varem ühele perele kuulunud suurem hajatalu, millest aga hiljem äralõiked Pärtli Jürgeni ja Hanso Jürgeni talukohtade asutamiseks tehti. Üks kolmveerandine koht oli Skiott Jahni käes. Kuna arhailises rootsi keeles tähendab skiott kütti, siis võis Jahn olla mõisa poolt ametisse seatud talu- ja mõisakarjades palju kurja teinud hundikarjade ohjeldamiseks ning sakste lauda värske metsloomalihaga varustamiseks.

Tõhelgi ja hajatalud

Sellise nime all tuntakse kunagist Tehhelkivi küla, mis oli 1688. a Peningi alla kuulunud, kuid juba rootsi ajal Raasiku alla tagasi läinud. Tõhelgis oli kokku 18 poole kuni poolteise adramaalist kohta. Poolteist adramaad oli harida 3 hobust ja kaht paari härgi omaval, küla kõige jõukamal peremehel Lasse Siimul. Neli lehma, 2 mullikat ja 17-pealine lambakari andsid lisaks põhisaadustele põldude väetamiseks piisava koguse sõnnikut. Siimu vend Lasse Jürgen pidas samas külas adramaalist ning tema poeg Jaan, keda revisjonis Lasse Jürgeni Hansuks nimetatakse, pooleadramaalist talu. Lähtudes nimekasutamise loogikast, võis soomepärase nimega Lasse olla üks sõjast ja katkudest tühjaksjäänud maale naaberaladelt tulnud uusasunik.

Peningil, nagu enamikes teisteski mõisates oli talusid, mis ei kuulunud kompaktsetesse küladesse, vaid asusid täiesti omaette. Selliseid talusid nimetati hajataludeks. Osa neist võisid hiljem kujuneda väikeseks mõnetaluliseks külaks nagu eelpool mainitud Kurgla. Rootsiaegse Peningi hajataludest olid tuntumad Kaunissaare (koos veskiga) ja Soosalu. Omamoodi lustakalt kõlab nimetus Reitevahe. Talupojasuu oli sellise tabava nime andnud kahe tee hargnemiskohal ehitatud kõrtsile ja selle läheduses paiknenud talule. Kirikuraamatutes on mõnikord Reitevahe asemel kasutatud ka lühemat Reiteva nime.

Kuldsem kui kolhoosiaeg

Lõpetades Peningi rootsiaegsete talude ülevaadet võime tõdeda, et meie esivanemad ei nimetanud Rootsi riigi all elatud aega mitte asjata „kuldseks rootsi ajaks”. Tehti ränka tööd, kasvatati lapsi ning elati oma murede ja rõõmudega täidetud täisverelist elu. Mõisaomanikud reeglina mõisaellu vahele ei sekkunud, vaid töötasid põhiliselt riigiametnikena linnades või teenisid ohvitseridena rootsi sõjaväes. Mõisamajandust juhtisid selleks palgatud valitsejad, kes vaevalt unustasid lisaks palgale tööandjate salvest matti võtta. Ega talupoegadelgi jäänud oma osa suurte rendimaksude ja teopäevade leevenduseks saamata.

Mis oleks aga Peningi peremeestega tehtud 270 aastat hiljem? Nõukogude võimu silmis oleks nad kuulutatud külakurnajateks ning määratud kui kulaklik klass likvideerimisele. Kuid igal ajastul omad hädad. Mitte ainult Peningi, vaid kogu Eesti- ja Liivimaa rahva varasemate ränkade katsumisteni oli jäänud vähem kui 10 aastat.

OLEV STREFF

Loetu kohta võib küsimusi esitada telefonil: 654 3052 või e-aadressil: streff@starman.ee.